Teherani tagasi jõuame kell 7 hommikul. Alustuseks peame leidma takso millega hotellini jõuda. Oma senistest kogemustest oleme õppinud, et taksot ei tasu võtta bussi- või raudteejaama territooriumilt. Siit väljudes peavad taksojuhid väravas alati obrokit maksma ja see teeb sõiduhinna jaamahoone juurest alustades kallimaks. Lähemegi tänavale õnne proovima, aga kuna on tipptund ja inimesed ruttavad tööle, siis pole takso saamine sugugi kerge. Peale mõnda minutit ootamist peatub meie juures üks eraauto juht ja on nõus meile küüti pakkuma. Mehe sõidustiil on esmasel pilgul elukardetav ja agressiivne. Pidevalt juhib ta autot pika ootamise vältimiseks vastassuunavööndisse ja seda isegi ristmikel. Liiklusest rahulikemal tänavatel arendab ta metsikut kiirust ja ohtliku olukorra tekkimisel laiutab süütult käsi. Lõpuks jõuame õnnelikult oma soovitud hotellini. Ulatasime talle tasuks viis Khomeinit (50 000 Riaali) ja vana oli sellega väga rahul. Hotellis selgub, et vaba tuba pole ja meil palutakse natuke oodata. Kirjade järgi on tegemist turistihotelliga, kuid numbritubadest näeme ainult kohalikke väljumas. Järgmisena saabunud rändurile hüütakse juba kindlalt "All is full, all is full". Mõni minut hiljem, kui selgub, et ikkagi saame toa, täname mõttes ka oma raju autojuhti.
Hotellis kontrollime veelkord üle oma lennu staatuse ja näeme, et meie piletitid on endiselt kehtivad ja lend peaks kavakohaselt väljuma 23 oktoobril kell 4:15. Teheranis teeme oma esimese külastuse kuulsasse Golestani paleesse, mis on Teherani vanimaid vaatamisväärsusi.
Hotellis kontrollime veelkord üle oma lennu staatuse ja näeme, et meie piletitid on endiselt kehtivad ja lend peaks kavakohaselt väljuma 23 oktoobril kell 4:15. Teheranis teeme oma esimese külastuse kuulsasse Golestani paleesse, mis on Teherani vanimaid vaatamisväärsusi.
Palee on rajatud algselt ehitatud mudakindluse asemele 18 sajandi keskel. Hiljem kui Teheranist sai pealinn, võeti palee kasutusele kuningliku residentsina. Kogu palee territoorium on suur ja tavaliselt kulub selle külastamiseks mitu tundi. See on suur kompleks, milles on palju erinevaid hooneid ja kus asuvad muuseumid, kunstisaalid, pühamud. Mitmetes saalides on seinte ja lagede põhiliseks kujunduselemendiks peeglid. Ühes hoones on välja pandud püsinäitus Prantsuse 18.-19. sajandi kunstist, teises jälle vanade fotode näitus, kolmandas etnograafiamuuseum, kuid mitmed majad on ka kinni. Hoonekompleksi keskel on loomulikult roheline park purskkaevudega. Õnnetuseks on Teherani üks atraktiivsemaid vaatamisväärsusi, Juveelide muuseum kinni ja sinna ei saa me ka järgmisel päeval minna. Päeva teisel poolel teeme väikese ostlemistuuri ja bazaarini jõudes selgub, et siia oleme lootusetult hiljaks jäänud, sest kõik sulgevad oma ärid. Plaanime bazaari külastuse ja veel mõned vaatamisväärsused jätta homseks, viimaseks päevaks. Tänaval seistes hiilib meie juurde üleni tumeda hõlstiga kaetud kogu. (arvatavasti naisterahvas) Isegi tema silmi pole läbi kanga näha. Ta pakub meile müüa mingit riidekraami. Hirmuäratavana mõjub see vaatepilt, kuidas pimedal tänaval üritab vaimu meenutav kuju sinuga diili teha ja kellele on võimatu isegi silma vaadata. Tänu riide alt väljaulatuvatele jalalabadele saame aru, mispidi ta meie ees seisab. Oled sa tont või inimene ??? meenub fraas meie kultusfilmist.
Kesköö paiku, kui uni juba võimust võtab, tuleb telefonikõne meie lendu teenendavalt lennukompaniilt. Nende teade on selge ja konkreetne - oleme üles antud reisijate nimekirja teise Türgi kompanii lennule, mis väljub nelja-poole tunni pärast. Sellest pakkumisest loobumisel ei saa nad garanteerida meie jõudmist 23ndaks kuupäevaks Istambuli. Valikut kahjuks pole, sest meie lendu Istanbulist Tartusse ei saa kahjuks enam muuta. Seda, mis nüüd toimuma hakkab, võib kokku võtta stseeniga saatesarjast "Väljalend" - asjade pakkimıne, riietumine, hotelliga lõpparve tegemine, takso tellimine - kõik see käib sellise tempoga, mis annaks ka parimatele logistikutele silmad ette. Tänu meie taksojuhi raskele jalale oleme tavalise 1 tunni asemel umbes 35-minutiga lennujaamas. Esimese turvakontrolli läbimine läheb edukalt ja jääme ootama lennule registreerimist. Kui andsime oma passid check-in'i töötajale valitses laua taga suur segadus ja teatati, et meie nimesid reisijate nimekirjas pole. Kehast käis läbi selline tunne, mida ei oska sõnadesse panna. Peagi selgub, et meie iraanlasest teenindajal on raskusi ladina tähtede tundmisega. Kuna lendu teenendab Türgi lennufirma, siis on reisijad nimekirja kantud ladina tähtedega ja kohalikule check-in töötajale tunduvad need tähemärgid veidi arusaamatuna. Nõutame nimekirja enda kätte ja oma suureks õnneks leiame oma nimed nimekirja lõpust. Kostub kõlav hüüe "Yess" ja chekc-in-i töötajad jagavad meie rõõmu. Kui lennupiletid käes, kulutame oma viimased kättejäänud khomeinid tax-free poes ära. Kuna rahatähed on Iraanis suure nominaaliga, siis on kohalikud numbrite väljaütlemise lihtsustamiseks ühe nulli tagant maha arvanud ja andnud uuele väärtusele nimeks toman. Näiteks 10 000 riaali on 1000 tomanit. Üks kohalik andis sellele väärtusele nimeks khomeini ja seda väljendit kasutasime meiegi oma reisi ajal. Kui taksosõidu eest tuli maksta 40 000 riaali, siis kõnepruugis oli summaks 4 khomeinit.
Teises turvakontrollis palutakse Imrel käsipagas avada, sest röntgen näitab koti sees miskit kahtlast. Selgub, et seljakotis on nuga, millega alles üleeile Esfahani pargis arbuusi lõikusime. Nuga loomulikult konfiskeeritakse ja õnneks lastakse meid suurema sekeldusteta minna. Meie lend väljub pooletunnise hilinemisega ja üllatuseks on lennuk pooltühi. Esmalt suundub lennuk Istanbuli ja sealt edasi Ercanisse. Hommikul kell 7:30 maandume õnnelikult Istanbuli Aasia poolsel Sabiha Gökçeni lennuväljal.
Kesköö paiku, kui uni juba võimust võtab, tuleb telefonikõne meie lendu teenendavalt lennukompaniilt. Nende teade on selge ja konkreetne - oleme üles antud reisijate nimekirja teise Türgi kompanii lennule, mis väljub nelja-poole tunni pärast. Sellest pakkumisest loobumisel ei saa nad garanteerida meie jõudmist 23ndaks kuupäevaks Istambuli. Valikut kahjuks pole, sest meie lendu Istanbulist Tartusse ei saa kahjuks enam muuta. Seda, mis nüüd toimuma hakkab, võib kokku võtta stseeniga saatesarjast "Väljalend" - asjade pakkimıne, riietumine, hotelliga lõpparve tegemine, takso tellimine - kõik see käib sellise tempoga, mis annaks ka parimatele logistikutele silmad ette. Tänu meie taksojuhi raskele jalale oleme tavalise 1 tunni asemel umbes 35-minutiga lennujaamas. Esimese turvakontrolli läbimine läheb edukalt ja jääme ootama lennule registreerimist. Kui andsime oma passid check-in'i töötajale valitses laua taga suur segadus ja teatati, et meie nimesid reisijate nimekirjas pole. Kehast käis läbi selline tunne, mida ei oska sõnadesse panna. Peagi selgub, et meie iraanlasest teenindajal on raskusi ladina tähtede tundmisega. Kuna lendu teenendab Türgi lennufirma, siis on reisijad nimekirja kantud ladina tähtedega ja kohalikule check-in töötajale tunduvad need tähemärgid veidi arusaamatuna. Nõutame nimekirja enda kätte ja oma suureks õnneks leiame oma nimed nimekirja lõpust. Kostub kõlav hüüe "Yess" ja chekc-in-i töötajad jagavad meie rõõmu. Kui lennupiletid käes, kulutame oma viimased kättejäänud khomeinid tax-free poes ära. Kuna rahatähed on Iraanis suure nominaaliga, siis on kohalikud numbrite väljaütlemise lihtsustamiseks ühe nulli tagant maha arvanud ja andnud uuele väärtusele nimeks toman. Näiteks 10 000 riaali on 1000 tomanit. Üks kohalik andis sellele väärtusele nimeks khomeini ja seda väljendit kasutasime meiegi oma reisi ajal. Kui taksosõidu eest tuli maksta 40 000 riaali, siis kõnepruugis oli summaks 4 khomeinit.
Teises turvakontrollis palutakse Imrel käsipagas avada, sest röntgen näitab koti sees miskit kahtlast. Selgub, et seljakotis on nuga, millega alles üleeile Esfahani pargis arbuusi lõikusime. Nuga loomulikult konfiskeeritakse ja õnneks lastakse meid suurema sekeldusteta minna. Meie lend väljub pooletunnise hilinemisega ja üllatuseks on lennuk pooltühi. Esmalt suundub lennuk Istanbuli ja sealt edasi Ercanisse. Hommikul kell 7:30 maandume õnnelikult Istanbuli Aasia poolsel Sabiha Gökçeni lennuväljal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar