.jpg)
Nagu siinsele piirkonnale kohaselt on ka Iraanis erandlikult kõige levinum usk Islam. Maailmas on islamiusulisi 1,3-1,4 miljardit (kristlasi 2 miljardit) ja miskipärast algas peale 11 septembri sündmusi islamiusuliste arv maailmas kiirelt kasvama. Iraani rahvastikust on moslemeid 98%. Islam omakorda jaguneb väga paljudeks usuvooludeks, millest suurema kogukonna moodustavad sunniidid (sunnid), šiiidid (shiad) ja sufid. Islamimaailma kõige suurema kogukonna moodustavad sunnid keda on umbes 85% kõikidest moslemitest. Taoline suhe on pea kõikides araabiamaades, kuid Iraan ja Iraak on selles osas erandid. Muidugi pole kaks viimast ka araabiamaad. Nendes riikides on ülekaalus hoopiski shiad. Iraanis on shia moslemeid 89% ja sunni moslemeid 9%. Välimuselt on neid pea võimatu eristada, kes on kes? Vahe on vaid selles keda tunnustatakse ühes või teises kogukonnas oma valitesjaks. Sunniidid tunnustavad nelja esimest Muhamedi järglast, esindajat või asemikku (kaliifi) moslemite kogukonna juhtidena (Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali). Nad leidsid, et kaliifid peavad jõudma võimule valimiste teel ning seejuures polnud neile oluline, kas tegemist oli Muhamedi järeltulijaga või mitte.
Šiiidid seevastu tunnustasid esimese Muhamedi järglasena alles neljandat kaliifi Alid ning usukogukonna valitsejatena vaid prohvet Muhamedi järeltulijaid.
Erinevalt teistest usunditest, keskendub Islam rohkem välisele käitumisele ning Jumala tahtele allumisele nii üksikisiku kui ka kogukonnana. Jumalale allutakse läbi viie alussamba.
1.USUTUNNISTUS e ŠAHADA - «Ei ole teist jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet.» Usutunnistus on lihtne ja lühike ning moslemiks saamiseks piisab, kui mainitud usutunnistust kolm korda vabatahtlikult ja avalikult kuulutatakse.
2. PALVE e SALAAT - kujutab endast viit palvekorda päevas – päikesetõusul (koos esimeste kiirtega), keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel. Palvetatakse Meka ja sealse pühamu Kaaba suunas. Sinna poole ei kummardata mitte kivi ennast, vaid selleks, et kõigil oleks täpselt üks siht. Rangeks nõudeks palvetamisel on täielik kehaline puhtus. Selleks sooritatake enne palvust näo, suu, nina, kõrvade, juuste, käte ja jagade rituaalne pesemine. Vee puudumisel näiteks kõrbes võib ka seda liivaga teha.
3. ALMUS e ZAKAAT - see on maks, mida makstakse vaestele. Islam annab zakaati ehk vaestemaksu maksmiseks konkreetsed juhised. Vara pealt makstav zakaat muutub kohustuslikuks, kui aastas puhtalt teenitud ja kasutamata vara on (praeguse seisu järgi) rohkem kui 10 000 EEK. Kui aastane hoiustatav summa on väiksem, siis selle pealt zakaati maksma ei pea. Moslem maksab aastas kord 2.5% kõigi oma kogutud rikkuste pealt, olgu tegu siis pangaarve, sularaha, hõbeda, kulla vôi kaubandusartiklitega. See raha jaotatakse vaestele. Zakaati kogutakse rikastelt ning jaotatakse vaeste vahel, kes pole füüsiliselt võimelised elatist teenima. Zakaatist on oma osa õigus veel saada inimestel, kes on materiaalses kitsikuses, zakaatikogujatel (palgaks töö eest), samuti ostetakse zakaati rahadega vabaks moslemitest vange. Zakaati antakse ka inimestele, kes on just moslemiteks hakanud, kuna nad võivad oma otsuse tõttu olla lahti öelnud näiteks perekonna hüvedest. Zakaatiga aidatakse ka moslemeid nende võlgade maksmisel ning seda kasutatakse moslemite kaitseks ja islamist teavitamise jaoks. Zakaati võidakse ka anda reisil hätta jäänud moslemitele.
4. PAAST e SAUM - Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalnedri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones loobumist söögist, joogist, lõhnaainetest ja intiimsuhetest. Seda muidugi päikesetõusust päikeseloojanguni. See mis algab pärast päikeseloojangut võib igaüks juba ise ette kujutada. Kommentaarid on siin liigsed. Need, kelle paast on juba vaimsema tähendusega, jälgivad paastu ajal veelgi terasemalt kui tavaliselt, et nad ei vihastaks, ei valetaks, ei peksaks kellegi vastu keelt jne.
5. PALVERÄNNAK e HADZ - Iga täiskasvanud moslem, kes füüsiliselt ja majanduslikult selleks võimeline on, peab vähemalt üks kord elus sooritama hadži ehk palverännaku. See on kohustuslik vaid neile, kellel on see füüsiliselt ja majanduslikult võimalik, nii et nad oma perekonna heaolu ei ohusta. Palverännupaigaks on peamiselt Meka või Kaaba Saudi Araabias, šiiitidel ka Najaf ja Kerbela Iraagis.
Räägitakse mitteametlikult ka kuuendast alussambast, milleks on – džihaad. Kuigi algselt oli sõna «džihaad» (`püüd', `võitlus') pigem mitte-militaarse tähendusega, seostati seda peagi militaarse võitlusega usukogukonna kaitsmise nimel. Nii mõisteti islami ajaloos džihaadina šiiitide-sunniitide võitlusi (eriti 16. sajandil, kui šiiidid Pärsias võimule tulid), moslemite võitlust mongolite ja kristlaste, uskmatute ja usust taganenute või okupatsioonijõudude vastu.
20. sajandi esimesel poolel, mil lagunes otomani impeerium ja mitu islamiriiki jäi lääneriikide mõju alla, mõtestati tihti džihaadina nii vastandumist koloniaalvõimudega kui ka sekulaarse valitsusega.
Usuteemadel me ise omal algatusel juttu ei teinud. Välismaalasel ihtsalt pole sünnis algatada teemasid, mis on seotud riigikorra ja usküsimustega. Meile üllatuseks, olid kohalikud ise varmad seda teemat käsitlema. Riigikorda ja liidreid kiruti igal sammul. Religiooniga on lugu teine. Sellist asja ei saa siin olla, et sa pole usklik. Vahet pole mis usku sa oled, kindlasti peab sul olema keegi keda paluda, kellele end allutada, keda karta ja keda tänada. Nagu usk nõuab peab neid rituaale läbi viima viis korda päevas. Selle märguandeks kostub minaretist muezzini venitav palvehüüd.
Ka kaasaegne elektroonika on selleks appi tulnud. Kuna iga päev toimuvad palvetamised tänu päikese liikumisega väikese ajanihkega, siis on selleks moshee seinale üles seatud elektroonilised kellad, mis teatavad järgmise palveaja algusest. Samuti on selliseid etteprogrameeritud vidinaid ka tõsiusklikel moslemitel endaga kaasas. Kõlab üllatavana, kuid ma ei peaks kõiki iraanlasi sugugi tõsiusklikeks. Peale mõnigast siinviibimist sai välisel vaatlusel selgeks, et suurem enamus ei teinud palvehüüdudest väljagi. Nendest saan ma aru, kes oma tööpostil olid, aga tänavad sel ajal muidu ringikõndijatest küll tühjemaks ei jäänud. Oma tähelepanekutele toetudes võetakse araabiamaades palvetamist tõsisemalt. Isegi kõrgema usujuhi portreesid on siin tänavatel ja ühiskondlikes hoonetes üllatavalt vähe näha.
Šiiidid seevastu tunnustasid esimese Muhamedi järglasena alles neljandat kaliifi Alid ning usukogukonna valitsejatena vaid prohvet Muhamedi järeltulijaid.
Erinevalt teistest usunditest, keskendub Islam rohkem välisele käitumisele ning Jumala tahtele allumisele nii üksikisiku kui ka kogukonnana. Jumalale allutakse läbi viie alussamba.
1.USUTUNNISTUS e ŠAHADA - «Ei ole teist jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet.» Usutunnistus on lihtne ja lühike ning moslemiks saamiseks piisab, kui mainitud usutunnistust kolm korda vabatahtlikult ja avalikult kuulutatakse.
2. PALVE e SALAAT - kujutab endast viit palvekorda päevas – päikesetõusul (koos esimeste kiirtega), keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel. Palvetatakse Meka ja sealse pühamu Kaaba suunas. Sinna poole ei kummardata mitte kivi ennast, vaid selleks, et kõigil oleks täpselt üks siht. Rangeks nõudeks palvetamisel on täielik kehaline puhtus. Selleks sooritatake enne palvust näo, suu, nina, kõrvade, juuste, käte ja jagade rituaalne pesemine. Vee puudumisel näiteks kõrbes võib ka seda liivaga teha.
3. ALMUS e ZAKAAT - see on maks, mida makstakse vaestele. Islam annab zakaati ehk vaestemaksu maksmiseks konkreetsed juhised. Vara pealt makstav zakaat muutub kohustuslikuks, kui aastas puhtalt teenitud ja kasutamata vara on (praeguse seisu järgi) rohkem kui 10 000 EEK. Kui aastane hoiustatav summa on väiksem, siis selle pealt zakaati maksma ei pea. Moslem maksab aastas kord 2.5% kõigi oma kogutud rikkuste pealt, olgu tegu siis pangaarve, sularaha, hõbeda, kulla vôi kaubandusartiklitega. See raha jaotatakse vaestele. Zakaati kogutakse rikastelt ning jaotatakse vaeste vahel, kes pole füüsiliselt võimelised elatist teenima. Zakaatist on oma osa õigus veel saada inimestel, kes on materiaalses kitsikuses, zakaatikogujatel (palgaks töö eest), samuti ostetakse zakaati rahadega vabaks moslemitest vange. Zakaati antakse ka inimestele, kes on just moslemiteks hakanud, kuna nad võivad oma otsuse tõttu olla lahti öelnud näiteks perekonna hüvedest. Zakaatiga aidatakse ka moslemeid nende võlgade maksmisel ning seda kasutatakse moslemite kaitseks ja islamist teavitamise jaoks. Zakaati võidakse ka anda reisil hätta jäänud moslemitele.
4. PAAST e SAUM - Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalnedri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones loobumist söögist, joogist, lõhnaainetest ja intiimsuhetest. Seda muidugi päikesetõusust päikeseloojanguni. See mis algab pärast päikeseloojangut võib igaüks juba ise ette kujutada. Kommentaarid on siin liigsed. Need, kelle paast on juba vaimsema tähendusega, jälgivad paastu ajal veelgi terasemalt kui tavaliselt, et nad ei vihastaks, ei valetaks, ei peksaks kellegi vastu keelt jne.
5. PALVERÄNNAK e HADZ - Iga täiskasvanud moslem, kes füüsiliselt ja majanduslikult selleks võimeline on, peab vähemalt üks kord elus sooritama hadži ehk palverännaku. See on kohustuslik vaid neile, kellel on see füüsiliselt ja majanduslikult võimalik, nii et nad oma perekonna heaolu ei ohusta. Palverännupaigaks on peamiselt Meka või Kaaba Saudi Araabias, šiiitidel ka Najaf ja Kerbela Iraagis.
Räägitakse mitteametlikult ka kuuendast alussambast, milleks on – džihaad. Kuigi algselt oli sõna «džihaad» (`püüd', `võitlus') pigem mitte-militaarse tähendusega, seostati seda peagi militaarse võitlusega usukogukonna kaitsmise nimel. Nii mõisteti islami ajaloos džihaadina šiiitide-sunniitide võitlusi (eriti 16. sajandil, kui šiiidid Pärsias võimule tulid), moslemite võitlust mongolite ja kristlaste, uskmatute ja usust taganenute või okupatsioonijõudude vastu.
20. sajandi esimesel poolel, mil lagunes otomani impeerium ja mitu islamiriiki jäi lääneriikide mõju alla, mõtestati tihti džihaadina nii vastandumist koloniaalvõimudega kui ka sekulaarse valitsusega.
Usuteemadel me ise omal algatusel juttu ei teinud. Välismaalasel ihtsalt pole sünnis algatada teemasid, mis on seotud riigikorra ja usküsimustega. Meile üllatuseks, olid kohalikud ise varmad seda teemat käsitlema. Riigikorda ja liidreid kiruti igal sammul. Religiooniga on lugu teine. Sellist asja ei saa siin olla, et sa pole usklik. Vahet pole mis usku sa oled, kindlasti peab sul olema keegi keda paluda, kellele end allutada, keda karta ja keda tänada. Nagu usk nõuab peab neid rituaale läbi viima viis korda päevas. Selle märguandeks kostub minaretist muezzini venitav palvehüüd.
Ka kaasaegne elektroonika on selleks appi tulnud. Kuna iga päev toimuvad palvetamised tänu päikese liikumisega väikese ajanihkega, siis on selleks moshee seinale üles seatud elektroonilised kellad, mis teatavad järgmise palveaja algusest. Samuti on selliseid etteprogrameeritud vidinaid ka tõsiusklikel moslemitel endaga kaasas. Kõlab üllatavana, kuid ma ei peaks kõiki iraanlasi sugugi tõsiusklikeks. Peale mõnigast siinviibimist sai välisel vaatlusel selgeks, et suurem enamus ei teinud palvehüüdudest väljagi. Nendest saan ma aru, kes oma tööpostil olid, aga tänavad sel ajal muidu ringikõndijatest küll tühjemaks ei jäänud. Oma tähelepanekutele toetudes võetakse araabiamaades palvetamist tõsisemalt. Isegi kõrgema usujuhi portreesid on siin tänavatel ja ühiskondlikes hoonetes üllatavalt vähe näha.
Nagu islami nii ka pärsia kalendri alguseks loetakse kristliku ajaarvamise järgi 16 juunit 622 a. mil Muhhamed põgenes Mekast Mediinasse. Pärsia kalender on kasutusel ainult Iraanis ja Afganistanis. Islami kalendrit kasutavad ka ainult mõned Pärsia lahe äärsed riigid. Islamikalender on kuukalender, mis tähendab , et üks kalendrikuu on kuutsükli pikkune. Üks kuutsükkel kestab 29 päeva 12 tundi 44 minutit ja 3 sekundit. Sellest tulenevalt on islami kalendriaasta 11 päeva võrra meie kalendriaastast lühem ja ligineb meil kasutavale kalendrile iga 34 aasta järel 1 aasta võrra. Hetkel on islami kalendri järgi aasta 1431 ja vahe meie kalendriga on 579 aastat. Aastaks 20 874 peaks islami ja gregoriuse kalendrite ajavahe olema olematu........ Pärsia kalender seevastu on päikesekalender ja ühes aastas on 12 kuud. Aasta algab kevadisel pööripäeval (21 märtsil). Aasta 6 esimest kalendrikuud on 31 päeva pikkused järgmised 5 kuud aga 30 päeva pikkused. Viimases kuus on 29 päeva ja liigaastal 30 päeva. Pärsia kalendri järgi on hetkel aasta 1388 ja see vahe gregoriuse kalendriga ei muutu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar